Matkamas Tahoe järve ümbruses: Van Sickle rada

16.09.2016
Reede hommikul leidsin end käimas Berkeley rongipeatusesse (Amtrak), et istuda Sacramentosse sõitva rongi peale ja sealt edasi sõita Tahoe järve juurde. Teostamisel oli plaan Tahoe järve ümbruses matkata. Asub see suur sinine järv Sierra Nevada mäestikus umbes 3,5-tunnise autosõidu kaugusel Berkeley'st. Saab sinna aga ka Amtrakiga. Sacramento rongijaamast viib South Lake Tahoe'sse ja Stateline'i Amtrak Thruway buss, väga mugav, ainult vaja ümber istuda. 

Läksin maha Stateline Transit Centeri peatuses, kust sõitsin kohe bussiga 23 üles mäkke (Summit Village), et sealt mööda Van Sickle rada alla matkata. Bussijuhile tuleb öelda, et lähed maha Eagles Nest peatuses (Quaking Aspen Ln/Needle Peak Rd), siis ta teab seal peatuda. Põhimõtteliselt tegu suusakuurorti shuttle'iga. Kui sa aga seal üleval ei ööbi, siis bussipilet $2 või siis päevapilet $5, mille saab ka bussist osta. Eelnevalt tuleb ette mõelda ja planeerida, et sul oleks ikka täpset raha, sest suuremast rahast bussis keegi sulle tagasi ei anna. Minuga samas peatuses läksid maha ka kaks ratturit, kes hakkasid seda rada pidi alla sõitma. Üldse kohtasin rajal palju rattureid, tundus popp MTB rada.

Suusaliftid ootavad talvehooaega.

Van Sickle rajaotsani jõudmiseks tuleb Needle Peak tee lõpust käia mööda rada edasi, kuni jõuad teelahkmeni, sealt tuleb keerata paremale laiale pinnaseteele, Google Mapsil märgitud kui Stagecoach Return, teistel kaartidel märgitud Tahoe Rim trail. Rada pole just kõige selgema märgistusega, aga postidel ja puudel võib aeg-ajalt näha sinist märki TRT = Tahoe Rim Trail. Stagecoach Return pöördel suundu otse TRT märgistusega rajale ning jätka kuni rajalahkmeni, kust parem rajaots jätkab TRT rada, vasakule jääb Van Sickle rada. Ma kasutasin nii Google, Alltrails kui ka TRTA kaarti, et õigele rajaotsale jõuda. Üks väheseid kohti, kus ma mäe otsas levi olen leidnud. Suusakuurortlinna boonus.

Teelahk. Edasi vasakule.
Punane Van Sickle, sinine Tahoe Rim Trail.

Rada oli alguses üsna igav. Kole hall kiviklibune mets ja hullult tolmav rada. Jalad said päris ruttu mullaseks. Minu rõõmuks hakkas lõpuks puude vahelt järv paistma, nii et teadsin, et millalgi peaks ka need paremad vaated kätte jõudma. Koos vaadetega läks ka rada huvitavamaks. Minu defineering huvitavale rajale on tihti huvitavad kivid ja mustrid või siis huvitavad switchback'id ja nurgad. Ja muidugi mõista vaated, et silm puhkaks. Pole ju palju tahetud. :)

Raja kõrval käis samal ajal vilgas tegevus, siblimine siin ja siblimine seal. Vöötoravakesed polnud küll inimestega harjunud, nii et kui vaikselt seisin, siis sain jälgida, aga fotokaga pildistamine nõudis omaette kannatust. Zoomimise hääle peale panid kohe plehku. Õnneks ei olnud nii kõrgel rajal eriti teisi matkajaid või siis rattureid, nii et sain mureta mõnda aega ühe koha peal seista, kui vaja. Mitte et mul kannatust ka väga kauaks oleks olnud.

Nevada pool Stateline linnast, hotell-kasiinod paistavad. 

Tulekahjujärgne ala. Tulekahju põhjuseks gondlist alla visatud suitsukoni.
Who does that?

Hiline lõunasnäkk. Mu lemmik Odwalla smuuti. Nämm. :)

Käin ja käin, päike hakkab õhtusse loojuma, aga mul on ikka veel omajagu maad mäest alla käia. Kokku käisin 4.6 miili (7.4 km), kaasa arvatud lühike asfalteeritud teeriba, mida mööda raja lõpust tagasi linna käisin. Mööda asfaltteed linna käies ületasin ka California ja Nevada osariigi piiri ehk siis see matkarada asub ametlikult Nevada osariigi alal. Linnameluni jõudes kõmpisin 30 minutit mööda Lake Tahoe Boulevardi oma motellini. Küll oli hea lõpuks jalad seinale visata.