Showing posts with label Tilden Regional Park. Show all posts
Showing posts with label Tilden Regional Park. Show all posts

March 24, 2016

Matk täiskuutõusu vaatama

Teisipäeva õhtul kohtusin grupi inimestega, kellega suundusime Tilden parki, et matkata üles mäkke, et Wildcat tipus (Wildcat peak) nii päikeseloojangut kui täiskuutõusu vaadata. Päike loojus Mt. Tamalpais taha ja kuu tõusis Mt. Diablo kõrval. Kuna eelnevatel päevadel oli vihma sadanud, olid rajad kohati päris mudased. Puhta jalatsiga sealt ei pääsenud keegi, teejuht sai ka riided mudaseks, sest libises ja kukkus ühes mudases kohas. Matk üles mööda Pine Tree ja Laurel Canyon rada ja alla mööda Laurel Canyon Rd, kokku ca 3.3 miili / 5.3 km.
Mt. Diablo (ida)
Tipus veetsime veini ja söögiga paar lõbusat tundi, kuni päike oli ammu loojas ning väljas pime. Kuna tipus oli tuuline, siis kaasa võetud jope kulus igati ära, kahjuks ei olnud küll oidu kindaid kaasa võtta. Veinitops käes ei saa päris mõlemat kätt taskusse sooja panna. Üheksa paiku või siis veidi peale üheksat hakkasime tipust alla autode poole liikuma. Selleks olid kaasa võetud kellel pealamp, kel taskulamp. Mina kasutasin nutitelefoni äppi, mis valgustas paremni kui kaaslaste pealamp, kuid autodeni jõudes oli telefoni aku ka peaaegu tühi. 
Mt. Tamalpais (lühidalt Mt. Tam; lääs)
Kellel on mudasemad jalatsid?
"I took a walk in the woods and came out taller than the trees." (H.Thoreau)

January 31, 2016

Pühapäevane matk/jalutuskäik Tilden pargis

Eile jäi küll mu matk Marin Headlandsis ära, aga kompenseerisin selle täna lühikese 2,6-miilise (4,2 km) jalutuskäiguga mööda Tilden pargi Nimitz teed. See on selle pargi kõige populaarsem rada, kuna on lai ja asfalteeritud. Tegime sealt küll väikese kõrvalepõike teisele rajale, kus asub üks mu lemmikpinke parima vaatega SF lahele. Kuna rahvast oli palju, siis oli ka palju oodata, et pink oleks vaba olnud. Samas, õhk oli täna üllatavalt jahe ning ilm tuuline, nii et poleks vast kaua seal pingil nagunii istunud. Nähtavus oli täna väga hea, üks külma ilma hüvesid vist. Piltidelt nähtav rohelus on aga viimaste vihmaste nädalate tagajärg, paistab, et varakevad on saabunud. Raja kõrval oli juba õitsevaid pajusid näha. 

November 22, 2015

Matk Wildcat kanjonist Tildenisse

Kolmapäeval sõitsin bussiga El Cerritosse, et siis sealt läbi Wildcat Canyon ja Tildeni loodusparkide radade tagasi Berkeley'sse matkata. Tegu samal mäeseljakul (San Pablo Ridge) kõrvuti asuvate loodusaladega. Käisin maha 5,4 miili / 8,7 km marsruudil Rifle Range Rd trail>Conlon trail>Nimitz way>Wildcat Peak trail>Lower Packrat trail>Memory trail>Shelby trail. 

Kuigi sõitsin ilmselgelt El Cerritosse, siis raja algusesse viiva tee äärne silt kuulutas, et jõudsin hoopis Richmondi linna. Ei tea, kas peaks linnasiltide eri tegema või... Berkeley sildil pole küll nii uhket sloganit nagu Richmondi sildil - City of Pride & Purpose -, aga see-eest kuulutab, et on tuumavaba tsoon (mis ta nüüd küll ei ole, sest ülikoolis uuritakse ju tuumateadust ka).
Matk hakkas sobivalt sügisvärvidega. Pikaks küll varjulist rada ei olnud, üsna pea jõudsin välja lagedale. Peagi leidsin Conloni raja alguse ning peale karjavärava läbimist asusin seda rada läbima. See rada lookleb mööda seljakut kuni Tildeni pargini välja (see rada on küll pigem pinnasetee kui rada). Põhimõtteliselt karjaväravast karjaväravani. Lehmapannkookidest oli aru saada, et see ala on aktiivselt kasutuses karjamaana.
Olin päris pikalt juba vantsinud ja teadsin, et varsti jõuan Tildeni alale, seega arvasin, et ma pääsen lehmadest ja saan rahus ja lehmavabalt matkata, aga ei, just enne karjaväravait sattusin lehmakarja peale. Murdsin endale ühe suurema kuivanud putke, võtsin julguse kokku ning sammusin edasi. Jõllitasid küll, aga see oli ka kogu tähelepanu, mis ma õnneks sain. (No mulle kohe üldse ei meeldi lehmad..)
Tildeni parki jõudes nägin esimese asjana pinki supervaatega lahepiirkonnale. Ideaalne koht lõunapausiks ehk siis ampsasin seda üksikut õuna, mis ma kaasa olin pakkinud.

Edasi liikudes sattusin järjekordse pingi peale, vaade San Pablo reservuaarile (sisemaa poole). Taamal paistab ka Mt. Diablo. Lahepiirkonna kaks kõrgemat mäge Mt. Diablo ja Mt. Tamalpais on need maamärgid, mida satun otsima, kui ulatuslikum vaade on. Endast ma pingil pilti ei saanud teha (sooloüritus), seega langes see au seljakotile.
Peale jupikest asfalteeritud Nimitz teed pöörasin ära kitsamale Wildcat Peak rajale, mida mööda alustasin langust seljakult alla Berkeley'sse. Möödusin teekonnal Berkeley Rotary klubi rahvusvahelisest rahusalust, mille nad lõid Tildeni parki 1955. aastal. Tegu memoriaaliga, mis mälestab nn maailma rahusaadikuid. Iga aasta istutatakse üks puu ja valitakse isik või organisatsioon, kes on maailma rahusse panustanud.
Mäest alla Jewel järve juurde jõudes suundusin väiksemaid Lower Packrat, Memory ja Shelby radu pidi pargist välja. Need rajad suutsid meeldivalt üllatada, looklesid läbi sügisvärvides tiheda ja lopsaka taimestiku, hoopis teistsugune elamus kui kuivadel radadel mööda mäeseljakut, kus pilt on tihti kuust kuusse muutumatult sama. Jäin oma matkaga ülimalt rahule, sest kõik rajad pakkusid erinevaid elamusi. Ainuke tõrvatilk meepotis oli matkale järgnev bussi ootamine, sest muidugi ei või buss siis saabuda, kui mul vaja.

September 11, 2014

Matk Tildeni pargis

Matka kokkuvõte:
Samme kokku: 20K (algus- ja lõpp-punkt kodu)
Distants pargis: ca 10,5 km (6,5 miili), kui Google Maps'i usaldada.
Aeg: ca 3 tundi (sh ka botaanikaaias käik ning puhkehetk pingil)
Matkakaaslaseks norralane Heidi, sõitsime bussiga Grizzly Peak Blvd ja Shasta Rd peatusesse ning läksime kõigepealt Tildeni botaanikaaeda külastama. Seal on ainult California native taimed, seega see ei ole niivõrd huvitav kui UC Berkeley botaanikaaed, mis on veidi eksootilisem. Aga Tildeni botaanikaaed on tasuta ning kevadel, kui on lillede õitsemisaeg, on seal kindlasti ka ilusam.

Avastasime üsna pea, et matkamiseks on liiga palav ilm ning oleks meil ujumisriided ka kaasas olnud, oleksime hoopis Anza järve randa peesitama ja ujuma läinud. 
Lake Anza
Kuna varjus tundus ilm üsna talutav, siis võtsime matka siiski ette. Kuum päike tegi aga peagi oma töö, sest kuuma ilmaga ülesmäge rühkimine võtab üsna läbi, ning lõpuks ootasime juba, millal jõuame esimese rajani, mis alla tagasi viib. Muidu oli plaanis teha pikem ring, aga selleks ajaks, kui me Big Springs rajani jõudsime, oli meil mõlemal vesi otsas ning pudelis järgi vaid hädaolukorraks jäetud lonks soojenenud vett. Nii et esimene asi tagasi botaanikaaeda jõudes oli pudelite veega täitmine ning oma janu kustutamine.