Point Reyes National Seashore alal asub Alamere kosk, mis langeb otse ookeani(randa). Kuna viimane nädal on olnud eriti vihmane, siis tundus õige aeg see kosk üle vaadata. Siinseid koskesid on kõige parem külastada peale vihmasid. Kuna ideaalselt päikselist ilma nädalavahetusel ei lubatud, siis leppisime pilvise ilmaga. Natuke pelgasime ka, et rada on ehk liiga mudane, sest paar päeva tagasi sadas nagu oavarrest, aga lootsime siiski parimat. Rada Alamere koseni algab Palomarin'i ranna juures (kaardil kui Palomarin trailhead) olevast parkimisplatsist. Alamere koseni on sealt 4,1 miili/ 6,6 km. Ja kõige lühem tee tagasi on ka sama rada pidi ehk siis kokku käisime ära umbes 8.2 miili/ 13.2 km.
Alustasime Coast rajal, mis kulges algselt mööda rannikut ning kust avanes vaade Vaiksele ookeanile ja Palomarin rannale. Ja muidugi lendasid kotkad otse meie peade kohal. :)
Varsti suundus Coast trail aga rannikust eemale ja metsa vahele. Vihmase nädala tulemusena oli rada üsna märg ning kohati pehme ja mudane. Aga ei midagi hullu. Kuigi raja nimi on Coast trail, kulges rada Alamere koseni viiva rajaotsani enamasti läbi metsa. Mets oli lopsakalt roheline, täis sõnajalgi, vääte ja erinevaid seenekesi.
 |
| Bass järv. Selle järve juurde peaks viima ka üks kitsas rada (mida ei hooldata pargi poolt). Selles järves on lubatud ujuda, seega võib seal eriti suvel märgata kaasmatkajatest ujujaid. Tegelikult me nägime ka praegusel talvekuul ühte, kes suure plärtsuga vette maandus. (Seal peaks olema köiskiik) |
Möödusime kahest järvest. Esimene Bass järv ja teine Pelican järv. Üsna peale teisest järvest möödumist jõudsime Alamere koseni viiva rajaotsani. Nagu silt hoiatab, seda rada ei hooldata ja rada on potentsiaalselt ohtlik. Samas on Alamere kose külastamine seda rada kasutades vägagi populaarne. Teine variant on koseni jõuda mööda ookeani randa, aga see tähendaks kaks korda pikemat teekonda.
Esimene osa Alamere rajast oli lihtsalt kitsas ja läbi nö padriku. Kuna kitsastel radadel võib nuhtluseks olla mürgine luuderohi, mis nahka põletab, siis tasub sealsel rajal kanda pikki püksi ja pikkade käistega pluusi. Minul olid muidugi jalas kapripikkusega püksid, aga kuigi rada oli väga kitsas, siis suutsin siiski enamuse rajast rohtu puutumata läbida.
 |
| Vahepeal olid sellised pimedad "koopad". |
Teine osa rajast oli juba keerulisem. Võimalik, et seal on kunagi korralik rada olnud, aga praegu tundus see olevat täiega ära uhutud. Mina kui väga kehva ronija pidin mööda seda uhutud "rada" alla ronides käed appi võtma. Õnneks sain ojas hiljem käed puhtaks pesta.
 |
| Ronimisharjutus nr 1. Vaja saada alla rannikujärsaku peale. |
Peale esimest ronimisharjutust nägime esimest kose langust (natuke ka ülemisel pildil näha vasakul), mis oli kõigist Alamere kose langustest kõige tagasihoidlikum. Nii palju, kui ma nägin ja mäletan, langes kosk neli korda. Järgmised kaks langust olid juba suuremad ja ka need olid veel rannikupanga ülemises otsas. Selleks, et aga kosest paremat vaadet saada, tuleks kosk/oja ületada. Ametlikku ületuskohta seal ei ole, seega kuidas keegi. Meie otsisime kitsama koha ja hüppasime üle.
 |
| Teine ja kolmas langus. |
Kuna me rannikupangalt kose kõige võimsamat langust eriti ei näinud, siis otsustasime viimase osa mitteametlikust rajast ka läbida - ronida alla randa. See "rada" koosnes mitmetest minu jaoks kõrgetest astmetest, st mu jalad on vist liiga lühikesed, et normaalsel moel end alla aidata, seega ma pidin selle ronimisharjutuse puhul peale käte vahel ka tagumiku abiks võtma. Esimene mõte alla jõudes oli muidugi, et kuidas ma küll tagasi üles saan (a'la millesse ma end nüüd mässinud olen?). Nagu näha, miskitmoodi ikka sain. ;) All rannas avanesid ilusad vaated kosele, ookeanile, rannajoonele... Suurepärane koht lõunapausi pidamiseks, keset kose ja ookeani müha, eemal kärast ja inimestest.
 |
| Ronimisharjutus nr 2. Märkasin, kuidas üks paar üles püüdis ronida. Mees lükkas naist tagant. (Tegelt päris naljakas vaade, ainult et toona see kinnitas vaid mu hirme, et iseseisvalt ma nii lihtsalt enam üles ei saa.) Mina oma küljeluuga rakendasin teist strateegiat - tema tõmbas mind eest. |
 |
| Peale ronimisharjutusi jõudsime koju mudaste ja liivastena. Mina muidugi ka kraabitud põlvedega. |
