9. aprill, laupäev
Peale Navajo National Monument pargi külastust sõitsime edasi umbes tunnise autosõidu kaugusel asuva Monument Valley navaho hõimupargi poole. Hõimupark asub Utah ja Arizona piiril, nii et ületasime järjekordselt piiri ning saabusime Utah'sse. Welcome to Utah! Ja siis Monument Valley teele keerates jõudsime jälle tagasi Arizonasesse. ☺
Kõige lollikindlam viis õigesse kohta pärale jõuda on panna GPS-il suund The View hotellile, mis on põhimõtteliselt sama koht, mis oru overlook. Monument Valley teel maksime veel enne pargitasu, auto $20, parkisime auto ja läksime uurima kus ja mis.
Peale Navajo National Monument pargi külastust sõitsime edasi umbes tunnise autosõidu kaugusel asuva Monument Valley navaho hõimupargi poole. Hõimupark asub Utah ja Arizona piiril, nii et ületasime järjekordselt piiri ning saabusime Utah'sse. Welcome to Utah! Ja siis Monument Valley teele keerates jõudsime jälle tagasi Arizonasesse. ☺
Kõige lollikindlam viis õigesse kohta pärale jõuda on panna GPS-il suund The View hotellile, mis on põhimõtteliselt sama koht, mis oru overlook. Monument Valley teel maksime veel enne pargitasu, auto $20, parkisime auto ja läksime uurima kus ja mis.
Monument Valley massiivsed punased jäänukkaljud on kujunenud läbi filmide lääne ikooniks. Mitmed stseenid John Fordi vesternites on filmitud Monument Valley's. Kuigi eks võib seda maastiku ära tunda ka mõnes uuemas filmis, näiteks Forrest Gump või The Lone Ranger.
See esimene vaade võttis korraks lausa sõnatuks.. ja siis hakkasin muudkui pilte klõpsutama. Isegi kui pildistasin sama vaadet mitu korda, ikka tundus, et peab veel proovima, tundus võimatu, et üks pilt suudab selle oru võimast ja aegumatut ilu edasi anda. See vaade, mis meile avanes, oli kordades parem, kui olin ette kujutanud.
Nagu piltidelt ka paistab, lookleb orus kaljude vahel tee. See pinnasetee teeb orus umbes 17-miilise (27 km) ringi ning annab turistidele võimaluse orgu omal käel avastada. Pargitasu makstes saab ka ülevaatliku kaardi, nii et ei tasu karta, et seal ära eksib. Kuna olin lugenud internetist hirmujutte selle kohta, kuidas mõni oli kuhugi auku kinni jäänud jne, siis ei julgenud rendiautoga sinna sõitma minna. Tegu pinnaseteega, mille seisukord ei ole garanteeritud. Paistis, et ju tee on ikkagi enamasti okei, sest neid turiste oli palju, kes seda ringi läbi sõitma suundusid.
Kuna me seal juba olime ja autoga orgu sõitma ei läinud, siis parim alternatiiv oli orgu matkama minna. Matkajatel radade vahel valida küll ei ole, sest pargis on turistidele vaid üks rada - Wildcat trail. Kuna pargis elavad praegugi navahod, siis ei tohi turistid neile ettemääratud marsruudist kõrvale kalduda, pole ju tore, kui keegi turist järsku su tagaaeda uudistama satub.
Wildcat rada teeb 3.8 miili / 6,1 km pikkuse ringi ümber West Mitten Butte'i. Ilm oli kohati pilves ja veidi tuuline, nii et kõrbes matkates ülekuumenemise ohtu ei olnud. Alla orgu jõudes on rada suhtkoht tasane, pingutust nõuab vaid raja lõpp, mil tuleb orust tagasi üles ronida. Ma ei mäletanud, millal täpselt rajal alustasime, aga umbkaudselt võib öelda, et rajal läks meil ca 2,5 tundi. Paistis, et sinna rajale leiavad tee väga vähesed, möödusime vaid kahest paarist. Parim võimalus parki vaikuses nautida, ilma rahvatulva ja automürata. Kartsin, et kahetseme seda, et ei läinud autoga orgu sõitma, kuid see matk oli täpselt see, mida vaja oli, nii et jäime päevaga igati rahule.
![]() |
Keegi elab seal.. |
![]() |
Navaho hogan (tranditsiooniline elamu) |