Mööda silda Yerba Buena saarele ja tagasi

Laupäeval oli meil tegus puhkepäev. Mitte et me oleks midagi kodus ära teinud või nii, vaid just tegus puhkamise päev. Jõudsime teha pika jalutuskäigu sillal, käia Mehhiko restos tacosid ja burritosid söömas ning lõpuks kinos Marveli uut filmi vaatamas. 

Jalutuskäigu tegime San Francisco-Oaklandi vahelise silla jalakäijate ja jalgratturite teel. Mõned nädalad tagasi avati pääs Yerba Buena saarele, nii et kuigi 2014. aastal olime toona alles avatud silda mööda saareni ja tagasi käinud, siis läksime nüüd uuesti käima, sest toona ei olnud pääs saarele veel valmis. Bay Bridge rada IKEA poe juurest kuni Yerba Buena saareni ja tagasi on 8.2 miili (13,2 km), ühes saarel käidud vahemaaga käisime kokku ära 9.2 mi / 14,8 km. Kuna tee oli tasane, siis läks see üsna kähku. Mööda silda vuhavate autode müra oli tüütu, aga iseenesest tore rada. 

Vana Bay Bridge oli poolenisti ära lammutatud, Oaklandi poolel oli veel struktuur püsti ning saare pool oli vaid mõningaid postinukke vees näha. 

Mõtlesime algselt küll Yerba Buena saarest edasi Aaretesaarele (Treasure Island) käia, kuid tee oli niivõrd jalakäijatevaenulik, et üsna pea keerasime tagasi. Läbi aiaaugu sain pildi San Francisco poolsele Bay Bridge osale ja see oligi kõik.

Jalutuskäik Lääne-Oaklandi tänavatel

Peale paari vihmast päeva oli jälle päike väljas, nii et võtsime kätte ning läksime linna peale käima. Kuna Berkeley on risti-rästi läbi käidud, siis käisin välja mõtte sõita Oaklandi ning minna Lääne-Oaklandi linnaossa käima. Mäletasin, et olin lugenud seal asuvast mahajäetud rongijaama hoonest, ning mulle tundus, et olin sealt ka autoga mööda sõitnud ning mõelnud, et pean sinna ringi vaatama minema. Ilma suurema planeerimiseta läksime teele. Sõitsime BARTiga Oaklandisse ning hakkasime rongijaama poole käima.

Möödusime linnavalitsuse hoonest, mille ees pargis toimus jällegi politseivägivalla vastane meeleavaldus, ning jõudsime peagi Preservation Park'i väravani. Sinna on kogutud 16 restaureeritud viktoriaanlikku maja. Peale viie maja, mis asuvad oma algupärasel platsil, on ülejäänud 11 olnud ohustatud hooned, mis on sinna säilitamiseks ümber kolitud. Olin ausalt öeldes oodanud sellest ajalooliste hoonete kogumist rohkem, kui sealt läbi jalutades leidsin. Sarnaseid hooneid võib leida nii Berkeley's kui San Franciscos ja see tundus mulle kuidagi nii... igapäevane. 

Ületasime kiirtee ning möödusime keset teed asuvast ehitisest, millest ma ausalt öeldes aru ei saanud, mis ja miks see seal on. Kaasa ütles, et seal rippuval sildil on kirjas midagi a'la teretulemast ajaloolisesse Oaklandisse, nii et ju see tähistab väravat Oaklandi ajaloolisesse piirkonda vms. Väravast edasi paremale jäi muidugi kõrge ja kole monstrumhoone (a'la nagu Lasnamäe 9-korruselised üheülbalised korterehitised), mille sarnast siin just eriti ei kohta ja mis ajaloolise Oaklandi pildiga kohe kuidagi kokku ei käinud.

Mida edasi käisime, seda tööstuslikumaks piirkond muutus. Mingi hetk möödusime tervet hoonet katvast truupärasest mural'ist "West Side is the Best Side". Isegi see rongijaama hoone, mille otsingul olime, oli seal jäädvustatud. 

Kõnnitee muutus pärast seda aina räämasemaks ning möödusime mingist suuremast vabrikust, mille aiaäärne kõnnitee oli eriti korrast ära. Mõtlesin, et jõuame lõpuks siis sellesse vaesesse West Oaklandi ossa, millest igasugu hirmujutte räägitakse. Jõudsime aga hoopis Mandela Parkway tänavale, mille keskel asus tänavaga paralleelselt jooksev roosipõõsastega park ja keset parki looklev jalgtee. Nii palju siis räämas linnaosast. Kuni jätkasime edasi lääne suunas, mil kõnnitee muutus aina auklikumaks ning taamal hakkas paistma jaamahoone. 

Tuli välja, et hoonele ei pääsegi üldse ligi. Tänav lõppes ära ning hoonet ümbritsev plats oli aiaga ümbritsetud. Me ei hakanud pikemalt otsima ka, kas kuskilt pääseb rohkem ligi või nii, sest ümbrus oli seal üsna kahtlane. Aga pettumus oli suur. Tundus, et kogu see käik oli ilmaasjata. See on see, kui kodutöö jääb tegemata.

Pick up your shit?

Kuna see oli kiirteeäärne ja pigem tööstuslik piirkond, siis võis seal näha ka mitmeid kodutute asustusi (telgid, autod, RV-d jne). Jalutasime tagasi Berkeley poole, et siis lähimast BARTi peatusest tagasi Berkeley'sse sõita, ja möödusime 580 kiirtee all olevast kodutute asustusest, mille sarnast ma seni polnud veel näinud. Kiirtee all oleval maa-alal oli kümneid tihedalt üksteise kõrvale püsti pandud telke. Tundus, et 580 kiirtee oli nagu piir kahe erineva maailma vahel. Enne kiirteed käisime inimtühjal tänaval, kus tundus normaalne kärusid lükkavaid kodutuid kohata, peale kiirteed jõudsime Emeryville'i rahvast tulvil shoppingupiirkonda.

Kohukesed ja surnuaed

Kuna jõulud muudkui lähenevad, siis vaikselt oleme hakanud jõulusöömaaja peale mõtlema ehk siis sellele, kuidas veidi traditsioonilisemat mekki lauale saaks. Peale mõningast googeldamist otsustasime laupäeval Oaklandisse/Piedmonti üht vene(?) poodi tšekkama minna. Internetiuuring lubas verivorsti (blood sausage). Otsustasime liikumise kasuks ning jätsime auto koju. BARTi oodates hakkas silma, et kuidagi imelikult palju jõuluvanasid oli platvormil ja igas peatuses tuli neid aina juurde. Loogiline järeldus -- San Franciscos toimub kindlasti mingi jõuluvanade üritus või paraad vms. Tundus huvitav, aga jätkasime ikkagi verivorstijahiga. Kui juba, siis juba.

Leidsime eest üllatavalt laheda poekese (Euromix Delicatessen), kust Eesti stiilis verivorste küll ei leidnud, aga kus oli saada verikäkki (mis praadides jääb küll pehme ja võib ära laguda..), kohukesi! (Karums ja Dadu / Läti ja Leedu), halvaad, šefiiri šokolaadis, parankasid, kohupiima, Boržom mineraalvett, sprotte, jne. Minu jaoks oli päeva pärl muidugi kohukesed, ülejäänud oli lihtsalt lisaboonus. Homseks on paigas juba plaan minna kohukeste varu täiendama. Palju ei raatsi korraga osta ka nagu, hind nii veidi krõbeda võitu - $1.09 / tk. Umbes 2-3 korda kallim kui Eestis?

Tituleerisin selle poe vene poeks, sest lõviosa kaubast paistis olevat venekeelse kirjaga ja üks nurk oli pühendatud hohloma stiilis nõudele.

Peale poodlemist suundusime lähedal asuvale Mountain View surnuaiale jalutama. Tegu 19. sajandi keskel asutatud park stiilis surnuaiaga, kuhu on maetud paljud kunagised kuulsamad nimed. Surnuaia arhitektuur ning laiad jalgrajad on muutnud surnuaia üheks kohalike seas levinud jalutamiskohaks. Kuigi olin kuulnud, et seal võib metsikuid kalkuneid kohata, ei sattunud meie teele küll ükski. Kolleegi sõnul luges ta ühel jalutuskäigul kokku üle 20 kalkuni. Meie skooriks jäi zero.

Pühapäevase jalutuskäigu pärlid

Tegime täna korraliku jalutuskäigu. Esimesed pildid peaks olema tehtud Berkeley's, viimased Oaklandis. Kui tegelikkuses on kõik üks suur linnastu, siis teinekord ei teagi, et oled otsapidi juba teises linnas jalutamas. Tänavasiltide järgi peaks olema küll võimalik seda jälgida, sest Berkeley tänavasildid on pruunid, Oakland omad rohelised (karu=pruun, tamm=roheline??).

"Welcome to the Lorin district".
Ma ei ole enne mingist Lorinist kuulnud, nii et uudishimu pani googeldama.
Tuleb välja, et enne 20. sajandi alguses Berkeley linnaga liitumist asus sellel alal
Lorini asustus/küla, mis oli tollal viimane rongi peatuspunkt (jaam) enne Berkeley't.

Mõned aastad tagasi käivitas Berkeley projekti "60 boxes", mille raames kunstnikud
tegid Berkeley linna (elektri?)kastidest kunstiteosed.
Ma olen neid juba tükemat aega piidelnud ja uudistanud.
Berkeley pole muidugi ainuke, kes sellist linna kaunistamist praktiseerib.

Tegu mingi väikese toidupoega, mille uksel oli käsitsi kirjutatud vabandus,
et pood täna kinni on. Tahan, teen lahti, tahan ei tee?

Väravate tagant paistab nii mõndagi. San Pablo Avenue Oaklandi poolne ots.

Oakland Museum of California

Paistab, et talvehooaeg näitab iseloomu. Viimane nädal on eriti vihmane olnud. Mitu ööd ladistas nagu oavarrest, nii et lõpuks hakkas isegi aknaraami ülevalt vett tilkuma. Üks tuttav avastas hommikul garderoobikappi avades, et katus lekib ja kõik riided kapis on märjad. Kindlasti ebameeldivam üllatus kui minu aknasaaga (ei tea, kas peaks nüüd üle õla kolm korda sülitama või ameeriklaste kombel vastu lauda koputama?).

Mida siis vihmase ilmaga teha? Ikka muuseumi külastada, eriti kui see asub BART jaamast ühe kvartali kaugusel (märjaks saime aga ikka). Vihmase ilma väljasõidu tegime Oaklandisse, kus asub üks lahe muuseum, kus on nii ajaloo, kunsti kui ka looduse väljapanekud. Kuigi ma aastaid tagasi seal ühe korra olen juba käinud, siis selle ajaga tundus olevat paljugi lisandunud ja arenenud. Ajaloogalerii huvitas meie gruppi kõige rohkem - California ajalugu pärismaalastest kuni tänapäevani välja. Muuseum on nii suur (eks me võtsime aega ja tutvusime ikka põhjalikult väljapanekuga), et see võttis meil koos vahepealse lõunapausiga sealses kohvikus 4,5 tundi. Oi ma olin väsinud, kui ma koju jõudsin. Terve päev läks muuseumis ära. Aga lihtsalt nii palju oli vaadata ja uurida. Kindlasti koht, kuhu ka lastega minna, palju on vaeva nähtud, et lastel oleks midagi katsuda ja avastada. 

Näitus: Fertile Ground: Art and Community in California
"Frieda and Diego Rivera", 1931 F.Kahlo

Barry McGee "Untitled".

Täpikesed näitavad, kust külastajad tulnud on. Venemaa on ikka eriti tühi.
Protsentuaalselt on eestlased kõvasti rohkem muuseumi külastanud kui venelased.

California linnanimed, rancho stiili elamud... pärand ajast,
mil California oli Hispaania koloniaalmaa ning peale seda Mehhiko osa.

Näitus: Songs and Sorrows: Días de los Muertos 20th Anniversary

Alice Street mural

Oaklandis aadressil 1401 Alice St asub parkimisplats, mille kõik ümbritsevad seinad täidetakse Alice Street Mural Project'i raames maalingutega. Muralitel on kajastatud enamasti tegelikke persoone, aktiviste, ajakirjanikke, muusikuid, tantsijaid..

Kujutab erinevate kultuuride tantsijaid
(Native American, African American, islander, Chinese dragon dancers)
ja protesteerijaid (nagu näiteks Black Panthers, mustade revolutsiooniline rühmitus)

Remember 1882 - sel aastal võeti vastu Chinese Exclusion Act, mis keelas
hiinlastel USA-sse immigreeruda.

Ajalehe headline märgib, et Oakland valis esimesest
korda linnapeaks naissoost asiaadist ameeriklase (Asian American).
See tädi on praegu ka võimul ja ma ei ütleks, et inimesed temaga eriti rahul on.

State of emergency declared in Oakland. Eem.. vist mingi streik oli. 

Siis, kui platsilt lahkuma hakkasime, lähenes meile üks noor neiu ning palus endast pilti teha murali taustal. Et ta püüab teha joogapoosi. :D Püüdis, mis ta püüdis, aga kuidagi ei tulnud see joogapoos välja (ei suutnud jalga sirgeks saada). No ikka väga kaua püüdis (rolling my eyes).

Telegraph Avenue, Oakland

Tondiloss

"Porno Palace"