Matkamas Tahoe järve ümbruses: Eagle Lake rada

17.09.2016, päev 2

Vikingsholmi vaateplatsilt suundusin edasi Eagle Falls rajaotsa poole, mis on nii 5 minutit teed mööda tagasi jalutada. Enne rajale suundumist vaatasin veel ringi alumise Eagle kose ülaotsas. Seal oli päris mõnus ringi ronida. Kose langust ma serva peale kiikama ei läinud, kuigi üks isegi istus seal ääre peal. Ma nüüd ei tea, kas ma peaks eesti keele reeglite kohaselt Eagle koske Kotka koseks nimetama või ei?

Eagle Falls rajaotsast saad matkata kas ainult Eagle Falls ringi, käies ära ülemise Eagle kose juures, või siis matkata kaugemale Eagle järve juurde või siis veelgi kaugemale tsivilisatsioonist, Desolation Wilderness'i backpacking radadele. Mina, day hiker, võtsin ette matka Eagle järve juurde, round-trip 2 miili (3,2 km). 

Mu algne plaan nägi ette, et käin peale Eagle järve juures peatumist edasi kuni Granite Lake rajani, mida mööda siis matkaksin tagasi Tahoe järve suunas, roniksin vahepeal veel Maggies tippu, ja siis väljuksin Bayview rajaotsas ning sõidaksin sealt bussiga tagasi linna. Kokku oleks see teinud ca 6 miili (9.7 km), mis ei tundu ju eriti kontimurdev, kuid kuna 2/3 rajast oli ülesmäge ning ma ei olnud kindel, kui palju aega mul seal rajal läheks, ning ma olin ikkagi sõltuv bussigraafikust, siis ettevaatlik ja väsinud mina tegi otsuse leppida lühikese Eagle järve matkaga. Otsus, mida ma praegu natuke kahetsen. Või siis tegelikult ma kahetsen seda, et ma ei mõelnud järve juurest natukene veel edasi kõrgemale matkata, kust pidi järvele veel paremaidki vaateid olema. 

Rada oli suht püsivalt ülesmäge paljude astmetega, palju mööda kive ronimist. Eagle oja ületava sillani ja mööda Eagle Falls Loop rada võib matkata ilma loata, aga kui jätkata sillast edasi Eagle järve poole ja veel kaugemale Desolation Wilderness'i, siis on vaja täita ja nähtavale kohale kinnitada (seljakoti külge näiteks rippuma) päevamatkaja luba (üks grupi kohta). Saab selle loa võtta ja täita raja alguses oleva stendi juures. See on küll ainult day hiker'i luba, backpackerid-üleöömatkajad peavad oma loa juba ette veebilehel kindlustama. Järveni matkajaid oli massiliselt, aga peale enda ma nägin ainult kahel matkaluba koti küljes rippumas, nii et kas inimesed ei ole teadlikud või siis ei taha seda nähtavale kohale riputada... või siis lihtsalt ei hooli.

Sild üle Eagle oja.

Rada ületas kiviplatoo, kus oli päris lihtne rada ära kaotada. Ma käisin seal natuke ringi ja nautisin vaateid ning ümbrust. Pärast oli natuke nuputamist, kust rada võiks jätkuda. Kuna seal on nii palju inimesi tulemas ja minemas, siis seda probleemi pole, et saad valesti minna. Jätkasin rada üle platoo, kus tundusid astmete moodi kivid olevat, aga tagasi tulles nägin, et see kõige ilmsem rada jätkus hoopis vasakul mööda pinnast. 

Eagle Lake

Järve ääres oli päris palju inimesi, mõned suplesid ja ujusid, teised puhkasid niisama. Paremalt kaldalt käisid tagasi raja suunas grupp noormehi õngedega. Tuli välja, et neil oli see pulmade eelne poissmeeste õhtu (no ilmselgelt polnud veel õhtu:). Täitsa lahe idee, minna hoopis grupiga matkama ja kalastama. Järve juurest tagasi käies tuli vastu suur grupp neiusid ühesuguste t-särkpluusidega "Cheers, Bitches!" ehk siis ilmselgelt "tüdrukute õhtu" üritus.

Tagasi matkates keerasin peale silda vasakule Eagle Falls Loop'i rajale, et teist rada pidi tagasi raja algusesse jõuda. Oma teekonnal jõudsin välja mingi vaateni viiva rajalahkmeni (Vista) ja tegin ka sinna lühikese kõrvalepõike. Natukene mööda kive ja astmeid ülesmäge rühkimist ja jõudsin paari pingiga kivitasandikule. Ei ütleks, et seal mingit erilist vaadet oleks olnud, ma ei leia isegi ühtegi pilti sellest, aga võimalik, et see on sellepärast, et fotoka mälukaart oli täis. Aga oleks see vaade olnud pildistamist väärt, ma oleks mõne varasema pildi ära kustutanud.

Sõitsin tagasi linna 2.32pm bussiga, mis tundub päris vara, aga kui arvestada, et olin ca 7h jalul olnud, täiesti loogiline. Kuna mu probleemne jalg oli eelneval õhtul tõsiselt tunda andnud, siis parem plaan oli olla rohkem ettevaatlikum ja mitte suurt üle pingutada. Ma oleksin kindlasti suutnud eelnevalt plaani võetud pikema teekonna ära teha, aga see oleks suurima tõenäosusega olnud mu jalga arvesse võttes olnud ülepingutamine. Aga kahju on ikka. Vaim oli ju tugev, kuigi keha oli seekord nõrk.