17.09.2016, päev 2
Laupäeva varahommikul pakkisin päevaks vajaliku seljakotti ning astusin motelliuksest välja... ning kohe jälle tagasi tuppa. No küll oli õues ikka külm!! Vaatasin siis ilmateadet ning, damn, ainult 5 kraadi sooja. Päeval lubas küll 20 kraadi ringis, nii et arenemisruumi veel oli. Teise katsega jõudsin kenasti bussipeatusesse, kust sõitsin South Y Transit Centeri peatusesse Emerald Bay Trolley't ootama. Emerald Bay buss sõidab ainult suvehooajal, mis on ca juuli-september, nii et sain veel õigel ajal jaole.
Järve nimi Tahoe tuleneb seal kallastel elanud washoe indiaanlaste sõnast "dá’aw", mis tähendab järve. Valge mees pani algselt järvele nimeks Bigleri järv California kuberneri järgi. Ametlikult püsis see nimi mõndagi aega, kuid rahva suus jäi järv ikkagi Tahoe järveks ja peale 75 aastat deklareeriti see lõpuks ka ametlikult nii.
Tahoe järve kaldal edelas asuvad kaks parki - Emerald Bay ja D.L. Bliss State Park. Mina läksin maha Emerald Bay - Vikingsholmi peatuses, et kõigepealt käia Emerald lahe kallast mööda jooksval Rubiconi rajal ja siis minna üle tee mägedesse Desolation Wilderness'i radadele. Vikingsholmi raja alguses asub Emerald Bay Overlook, kust avaneb üks enim pildistatud vaateid. Kui nüüd saaks seda täies üksinduses nautida, oleks hää. Aga juba kell 9 hommikul oli seal mitmeid pildistajaid ja poseerijaid.
Kuskil pärast 0.7 miili (~1km) Vikingsholmi rajal käimist sammusin läbi metsaaluse järve äärde ning keerasin vasakule Rubiconi rajale. Jookseb see rada pikalt mööda järvekallast, aga mul oli mõttes vaid väike osa edasi-tagasi ära käia, kuni Boat Camp'ini ja sealt tagasi Vikingsholmi, kokku ca 1.4 mi (2,3 km). Kerge rada, mida mööda käies saab aeg-ajalt randa põigata. Kui oleks soovi olnud ujuda, oleks vabalt saanud matkamise rannapuhkuseks pöörata, vesi tundus supluseks piisavalt soe.
Laupäeva varahommikul pakkisin päevaks vajaliku seljakotti ning astusin motelliuksest välja... ning kohe jälle tagasi tuppa. No küll oli õues ikka külm!! Vaatasin siis ilmateadet ning, damn, ainult 5 kraadi sooja. Päeval lubas küll 20 kraadi ringis, nii et arenemisruumi veel oli. Teise katsega jõudsin kenasti bussipeatusesse, kust sõitsin South Y Transit Centeri peatusesse Emerald Bay Trolley't ootama. Emerald Bay buss sõidab ainult suvehooajal, mis on ca juuli-september, nii et sain veel õigel ajal jaole.
Järve nimi Tahoe tuleneb seal kallastel elanud washoe indiaanlaste sõnast "dá’aw", mis tähendab järve. Valge mees pani algselt järvele nimeks Bigleri järv California kuberneri järgi. Ametlikult püsis see nimi mõndagi aega, kuid rahva suus jäi järv ikkagi Tahoe järveks ja peale 75 aastat deklareeriti see lõpuks ka ametlikult nii.
Tahoe järve kaldal edelas asuvad kaks parki - Emerald Bay ja D.L. Bliss State Park. Mina läksin maha Emerald Bay - Vikingsholmi peatuses, et kõigepealt käia Emerald lahe kallast mööda jooksval Rubiconi rajal ja siis minna üle tee mägedesse Desolation Wilderness'i radadele. Vikingsholmi raja alguses asub Emerald Bay Overlook, kust avaneb üks enim pildistatud vaateid. Kui nüüd saaks seda täies üksinduses nautida, oleks hää. Aga juba kell 9 hommikul oli seal mitmeid pildistajaid ja poseerijaid.
 |
| Emerald Bay ja Fannette saar |
Peale lühikest rannas istumist ja snäkitamist liikusin tagasi Vikingsholmi poole. Tahtsin jõuda Lower Eagle Falls rajale ning selleks möödusin ka Vikingsholmi ehitisest, nii et klõpsutasin isegi paar pilti sellest Skandinaavia stiilis ehitisest (valminud 1929.a., võrdluseks meie kortermaja Berkeley's on ehitatud 1924.a.; Uue Maailma värk, kõik on nii uus).
Round-trip alumise Eagle kose juurde on 0.6 miili (~1km). Rada viib mööda kivist astmeid üles vaateplatsini, kust kevadel lumevete aegu avaneb kindlasti suurepärane vaatepilt. Praegusel sügisesel ajal on ime, et mingigi vesi sealt niriseb.
 |
| Lower Eagle Falls |
Veidi tüütu oli sama teed mööda üles maanteele rühkida (0.9mi/1.5km), eriti kuna mõtlesin, et saan mööda Lower Eagle Falls rada üles tagasi. Ei tea, kust ma selle mõtte sain, aga olin üsna üllatunud, et see välja ei mänginud. Üleval istusin veidike pingil ja puhkasin jalga. Lahel käis selleks ajaks juba vilgas tegevus ja overlook oli tõsiselt ülerahvastatud. Kohtasin üles tulles isegi mõnda triiksärgi ja kontsakingaga tegelast - nagu et tõesti? - ehk siis kõiksugu tegelasi oli selleks ajaks kokku tulnud. Peale puhkamist suundusin edasi Eagle Falls rajaotsale, et Eagle järve juurde matkata. Sellest aga juba järgmine postitus.
 |
| Fannette saar ja Tea House varemed |
No comments:
Post a Comment