"Walking: the most ancient exercise and still the best modern exercise." Carrie Latet
Nädalase hilinemisega, aga siin ta lõpuks on - postitus meie Eesti külaliste viimasest päevast enne lendu. Nagu kiuste oli terve selle aja, kui nad siin olid, pilves ja tuuline ilm. Ja ega ka see päev parem ei olnud, nii et läksime sisemaa poole päikest otsima. Mitte väga kaugele küll, tegelikult üsna lähedale, Lafayette reservuaari parki. Päikese leidsime, aga tuulest ikka lahti ei saanud. Päris külm tuul oli kohati. Jalutasime reservuaari ümbritseval asfaltrajal, kuni sõpsid leppisid veidi tuulevaiksema nurgaga ühel "poil" ning seadsid end sinna sisse päikest võtma. Milleks siis puhkus, kui ei saa veidigi puhata ja päikest nautida.
Meie kaasaga tegime samal ajal 3.3-miilise (5.3 km) ringi reservuaari ümbritseval mäeseljandikul (ridge). Tegime ringi mööda radasid Lakeside trail -> Big Oak trail -> Rim trail -> Canyon trail -> Lakeside trail. Google maps nimetab millegipärast radu veidi teisiti kui pargi Visitor Center'i kaart, mille järgi ma need siia kirja panin. Rim trail on arvatavasti üks pargi (kuri)kuulsamaid radasid, kuna lookleb see ümber reservuaari aina mäest üles ja mäest alla. Rada ise ei olegi nii pikk, alla 5 miili, aga tekitab tunde nagu oleks "Ameerika mägedel". Vaated olid aga täiega seda vaeva väärt!
Sõprade juurde naastes tegime väikese piknikupausi ning suundusime koos edasi parkla poole. Kokkuvõttes tegime järvele ringi peale mööda Lakeside rada, mis on ca 2.7 miili (4.3 km). Ühes meie väikese matkaga mäeharjale oli see üsna paras päevane trenn, ei midagi väga rasket, aga samas piisav.
Nädalase hilinemisega, aga siin ta lõpuks on - postitus meie Eesti külaliste viimasest päevast enne lendu. Nagu kiuste oli terve selle aja, kui nad siin olid, pilves ja tuuline ilm. Ja ega ka see päev parem ei olnud, nii et läksime sisemaa poole päikest otsima. Mitte väga kaugele küll, tegelikult üsna lähedale, Lafayette reservuaari parki. Päikese leidsime, aga tuulest ikka lahti ei saanud. Päris külm tuul oli kohati. Jalutasime reservuaari ümbritseval asfaltrajal, kuni sõpsid leppisid veidi tuulevaiksema nurgaga ühel "poil" ning seadsid end sinna sisse päikest võtma. Milleks siis puhkus, kui ei saa veidigi puhata ja päikest nautida.
Meie kaasaga tegime samal ajal 3.3-miilise (5.3 km) ringi reservuaari ümbritseval mäeseljandikul (ridge). Tegime ringi mööda radasid Lakeside trail -> Big Oak trail -> Rim trail -> Canyon trail -> Lakeside trail. Google maps nimetab millegipärast radu veidi teisiti kui pargi Visitor Center'i kaart, mille järgi ma need siia kirja panin. Rim trail on arvatavasti üks pargi (kuri)kuulsamaid radasid, kuna lookleb see ümber reservuaari aina mäest üles ja mäest alla. Rada ise ei olegi nii pikk, alla 5 miili, aga tekitab tunde nagu oleks "Ameerika mägedel". Vaated olid aga täiega seda vaeva väärt!
Sõprade juurde naastes tegime väikese piknikupausi ning suundusime koos edasi parkla poole. Kokkuvõttes tegime järvele ringi peale mööda Lakeside rada, mis on ca 2.7 miili (4.3 km). Ühes meie väikese matkaga mäeharjale oli see üsna paras päevane trenn, ei midagi väga rasket, aga samas piisav.
1 comment:
Jälle nii palju ilusaid pilte ja kohti. Me aegajalt härraga unistame ikka autotripis USAs.
Post a Comment