Let a Thousand Parks Bloom

Tänane trenn kätkes endast 2,5-tunnist käimist mööda Telegraph avenüüd. Käinud kolm päeva järjest spordiklubis trennis, mõtlesin, et teeks vahepeal ühe kergema päeva, et trennis tunda andnud põlve veidi puhata. Ja muidugi, koju jõudes tundsin, et olen rohkem läbi, kui spordiklubist tulles. Võta nüüd kinni... Ja ära põlesin ka, ikka korralikult. Aga põlv vähemalt ei andnud tunda. :)

Tegelikult oli tegu osaliselt kultuuriprogrammiga ning sellest ka postitus.

Telegraph Avenue ja Haste Street nurgal asub majaseinal Telegraph Avenue ja People's pargi ajalugu kujutav maaling (mural), mis on maalitud 1976. aastal (hiljem küll restaureeritud). Muralil kujutatakse Berkeley's 60ndatel aset leidnud olulisi sotsiaalseid ja poliitilisi liikumisi ning sündmusi. Sündmused algavad 1964. aastal sõnavabaduse liikumisest, järgneb Vietnami sõja vastu protesteerimine, aafrika-ameeriklaste revolutsiooniline rühmitus Mustad Pantrid (Black Panthers), tänavapilt 60ndate Telegraph Ave'st, People's pargi loomine, Verine Neljapäev ja ülikooli tudengi James Rectori tulistamine. Täies suuruses muralit näeb siit.

Free Speech Movement

People's Park on olemuselt kogukonna poolt loodud park eramaale. Maa on ülikooli omanduses - ülikool lammutas 60ndatel seal olnud elamud ning pidi sinna ühiselamu vms asemele ehitama, kuid kuna rahad said otsa, siis jäi asi pooleli ning plats jäi rääma. Ümbruskonna inimesed siis tulid kokku ja otsustasid asja enda kätte võtta ning sinna avaliku pargi luua. Kuigi ülikool ei olnud sellega päri, tulid inimesed kokku ning tegid asja ära. Nende statement: "We're using the land better than you used it; it's ours"

Paremal on kujutatud People's pargi loomist. 

Kuigi ülikoolil olid omad plaanid platsiga, siis nad lubasid pargi aktivistidega koostööd teha. Sellist rahva isemeelitsemist ei talunud aga tollane president Ronald Reagan, kes oli juba eelnevalt kritiseerinud ülikooli, et tudengitel lubatakse linnakus demonstratsioone ja proteste korraldada. Reagan on nimetanud Berkeley ülikoolilinnakut: "a haven for communist sympathizers, protesters, and sex deviants". Nii et Reagan saatis politseinikud parki lammutama ning isemeelsete eest kindlustama ja kaitsma. Inimesed muidugi hakkasid mässama ning politsei mässu maha suruma. 

Paha poiss Reagan - tuleb näidata rahvale, kelle jalas püksid on.

Paremal - politsei kasutab protesteerijate peal pisargaasi.

Keskel ja üleval - politseinikud tulistavad hoiatuslaske ning katusel protesti jälgiv ülikoolitudeng saab surmavalt pihta. 

Teisel pool Telegraph Ave ja Haste St nurgas on üks raudaiaga ümbritsetud tühi plats, kust paistab samuti üks mural. Kuulu järgi ronisid kohalikud raudaiast üle ning panid selle seal omavoliliselt püsti. Peaks olema maalitud umbes 1990. aastal tundmatute kunstnike poolt - mõnikord on viidatud ka, et kodutute kunstnike poolt - People's pargi ümber keerlenud sündmuste mälestuseks.

Let a Thousand Parks Bloom @ Telegraph Ave & Haste St nurgal.

People's Park on tänapäeval avalik park kõigile kasutamiseks - nii et inimesed said lõpuks, mis tahtsid. Ainult et selles pargis resideeruvad enamasti kodutud - nii mõnigi "püsiv" magamisase on puude all ka päevasel ajal. Ja tundub, et aega viidavad seal ka pigem kodutud või noored jooksikud / tänavahipid oma koertega, nii et ma ei tea, kui paljud ülejäänud naabruskonna liikmed seal aega veedavad. See ei ole just kõige turvalisem koht, kus oma aega veeta.

Wall of the public restroom (wc) @ People's Park (Haste Street)

Community garden @ People's Park (Haste Street)
See kogukonna aed pidi olema vabatahtlike pidada. Ma pole küll veel aru saanud, kuidas kogukonna aed funktsioneerib - suvalised inimesed kasvatavad seal endale kapsast?