Ma pole nüüd kaks nädalat kuskil matkamas käinud, aga olen see-eest olnud kultuurne.. ja shopanud. ;) Olen käinud nii kinos kui teatri- ja tantsuetendusel. Ei saa öelda, et kinoelamus oleks nüüd väga kultuurne olnud, kuid tegu oli üllatavalt originaalse filmiga - "Deadpool", mis iganes see ka eesti keeles on -, aga teater ja tanstuetendus suutsid mind piisavalt "kultuuristada".
Teatrietenduseks oli muide Mait Malmsteni esitatud "Fenomen". San Francisco Eesti Selts suutis kuidagiviisi Malmsteni siia ookeanitaha esinema meelitada. Vähe segadusse ajav tükk, mu loogiline mõtlemine lõi pidevalt häirekella, aga Malmsten mängis hästi. Paistab, et eestlased on lätlastega kokkuleppe sõlminud, et korraldavad oma üritusi ka Läti Majas (ametlikult Läti luteri kirik, aga põhimõtteliselt nagu kultuurimaja aula). Allpool võib imetleda mu pingutust Läti lippu ja vappi jäädvustada, etenduse rekvisiidid (rippuv valge lina ja tool) on ka muuseas pildile jäänud.
Tantsuetendus oli tegelikult kõige põnevam elamus. Kuna üks töö kaudu tuttavaid oli ühe etendusel esitatava kava koreograaf ja tantsis ise ka ühes teises kavas, siis võtsime paari kolleegiga peale tööd ette pika ja tüütu sõidu Sonomasse. Avastasin, et ma ikka olen story usku ehk siis ma otsin alati seda lugu, mida etendus peaks rääkima, kuigi tantsuga tuleb välja, et seda lugu ei pruugi alati olla. Kolmest lühemast ja viimasest pikemast etendusest kaks rääkisid vähem või rohkem mingit lugu, nii et päris loota ka ei jäänud, kuid tants on tants ja pigem peaks vist nautima liikumist, kui püüda analüüsida, mida selle või tolle liigutusega ehk öelda tahetakse.
Homme algab me American Southwest reis, nii et nädalakese olen järjekordselt off the grid. Ja tagasi tulles kohe tööle ja raamatuklubiga kohtuma, mis tähendab, et raamat on vaja veel reisi ajal lõpuni lugeda. Eks ole näha, kuidas see välja mängib. Raamat muide on hea, soovitan soojalt, Donna Tartt "The Secret History". Ei tea küll, kas on ka eesti keelde tõlgitud. Ma ei mäleta, millal viimani eestikeelset... aa, mäletan küll, Kivirähu "Mees, kes teadis ussisõnu" oli viimane eestikeelne raamat, mida sai loetud, ja vist ka ainuke viimase kahe aasta jooksul. Eestikeelsed e-raamatud on ka nii kallid, et ma ei raatsiks neid osta. Harjumuspäraselt peaks e-raamatu hind olema oluliselt odavam kui pabertrüki hind, kuid Eesti raamatupoodide lehti kiigates hakkas silma, et seal on mõlemad formaadid peaaegu sama hinnaga. Kust otsast see siis nüüd aus on? m.o.t.t.
No comments:
Post a Comment