Laupäeval toimus San Francisco Läti majas Balti jõuluturg, kuhu mul siis oli ka tõsine plaan minna. Mitte siis sotsialiseeruma, vaid uurima, kas ehk müüakse leiba või verivorsti. Verivorsti koha pealt teadsin, et see peaks üsna ime olema, kui seda peaks saada olema. See tähendaks, et keegi kodus tegi ja raatsib neid ka müüa. Leiba aga millegipärast lootsin, et ehk on saada. Ei olnud kumbagi. Saada oli käsitööd, küpsiseid ja kommi-shokolaadi. Ja no mingi kohvikulett oli ka, kus mingit kooki ja pirukat sai osta ja koha peal süüa, sellest vist ka see rahvamass, mis seal niisama hängis ja mul ees oli. Tegin tiiru peale, ostsin ühe suure Kalevi jõulushokolaadi, mis maksis tubli $14, ja tegin minekut.
Kuna ma juba San Franciscosse olin sõitnud, siis võtsin veel plaani Hiinalinnast suveniiripoest õepojale paar suveniiri osta. Tal oli peale kevadist reisi kodus suveniiridest puudus tulnud ja oli endale ostetud kitarr-pudeliavaja-võtmehoidja ka ära andnud ning minu ülesandeks sai siis vaadata, kas ma saan talle uue osta.
Peab ütlema, et täitsa mõnus oli hilisel pärastlõunal linna peal jalutada. Meeldivalt vähe inimesi, sai rahus jõulukaunistusi nautida. Kodus siis maiustasime Kalevi shokolaadiga ning analüüsisin, kas siis on midagi nii erilist, et peaks taga igatsema või midagi. Otsustasin, et on umbes sama mekiga nagu Ritteri shokolaad, nii et ei, Kalevi shokolaad ei ole minu jaoks asendamatu.
No comments:
Post a Comment