Matk täiskuutõusu vaatama

Teisipäeva õhtul kohtusin grupi inimestega, kellega suundusime Tilden parki, et matkata üles mäkke, et Wildcat tipus (Wildcat peak) nii päikeseloojangut kui täiskuutõusu vaadata. Päike loojus Mt. Tamalpais taha ja kuu tõusis Mt. Diablo kõrval. Kuna eelnevatel päevadel oli vihma sadanud, olid rajad kohati päris mudased. Puhta jalatsiga sealt ei pääsenud keegi, teejuht sai ka riided mudaseks, sest libises ja kukkus ühes mudases kohas. Matk üles mööda Pine Tree ja Laurel Canyon rada ja alla mööda Laurel Canyon Rd, kokku ca 3.3 miili / 5.3 km.

Mt. Diablo (ida)

Tipus veetsime veini ja söögiga paar lõbusat tundi, kuni päike oli ammu loojas ning väljas pime. Kuna tipus oli tuuline, siis kaasa võetud jope kulus igati ära, kahjuks ei olnud küll oidu kindaid kaasa võtta. Veinitops käes ei saa päris mõlemat kätt taskusse sooja panna. Üheksa paiku või siis veidi peale üheksat hakkasime tipust alla autode poole liikuma. Selleks olid kaasa võetud kellel pealamp, kel taskulamp. Mina kasutasin nutitelefoni äppi, mis valgustas paremni kui kaaslaste pealamp, kuid autodeni jõudes oli telefoni aku ka peaaegu tühi. 

Mt. Tamalpais (lühidalt Mt. Tam; lääs)

Kellel on mudasemad jalatsid?

"I took a walk in the woods and came out taller than the trees." (H.Thoreau)

Mori Point

Vihmased ilmad on nüüd korraks jälle möödas ning tänase päikesepaistelise ilmaga võtsin ette väljasõidu Mori Pointi, mis on väike park Vaikse ookeani kaldal, Pacifica linnas. Millegipärast ootasin mäejalameid ja rajaääri täis kevadlilli, kuid leidsin vaid mõne lillekese siit ja mõne sealt, nii et veidike pettumust selle koha pealt. Ookeanivaated muidugi pettumust ei tekitanud. Mori neemel oli kaks pinki, üks vaatega põhja, teine lõunasse, taustaks ookeanimüha. Selline tunne oli, et sinna võiks istuma jäädagi.

Kokku käisin pargis maha ca 2,5 miili / 4 km, päris väike ring, aga park ise on ka väike. Korras radasid seal palju ei paistnud, seega pikalt ei uidanud, sest polnud kindel, kuhu nii välja jõuan. Paljud rajad olid hooldamata ning peale vihmanädalat märjad ja mudased.

Taamal Pacifica kai

El Nino kliimatsükli toodud tormid on rannamaastikku muutnud ja liiva mujale liigutanud,
tuues vanad kuivendussüsteemi varemed nähtavale.

Peale Mori neeme kõige kaugemale ulatuvas tipus käimist keerasin hooldamata rajale, kust pärast otsa ringi keerasin, et korralikumat rada pidi teekonda jätkata. See hooldamata rada pakkus loodusele lisaks tänavakunsti/grafitit vanadel betooniblokkidel/-varemetel, mis on jäänukid Teise Maailmasõja ajast, mil nendele blokkidele kinnitatud kaablite abil rannast liiva või kruusa kaevandati.

воздух, свет, пространство.
ходи, летай, наслаждайся.
живи.

California moon

Jätkasin peale tagasi keeramist teekonda hooldatud laiemal Coastal rajal, kuni jõudsin ristteele, kus ei teadnud enam õiget rajaotsa valida, sest kõik rajad tundusid hooldamata. Jätkasin siis ühel, kuni lõpuks jõudsin alla asfalteeritud rajani, mida mööda jõudsin välja pargi parkimisplatsi. Viimane osa rajast enne asfaltteed läbis pillirootuustakuid täis märgala, nii et paistab, et osa Mori Point pargist on praegugi veel märgala, kuigi osa pargist on kuivendatud. See pillirootuustakute osa ei olnud just eriti meeldiv, need muudkui krabisesid väiksemagi tuulepuhanguga, mis keset inimtühja tühermaad suutis mu närvidega mängida. Loogiliselt tead, et pole seal põõsas kedagi ega midagi, aga ikkagi reageerid.

Vähemalt leidsin natukenegi floorat, paar California moonigi. :)