Blogimine on vahepeal vist veidi unustusehõlma vajunud. Põhjuseks vist, et ma enamasti ikkagi blogin väljasõitudest-matkadest. Kuna aga käsil on üks näiliselt lõppematu vihmaperiood, siis mingeid käimisi hetkel ette võtta ei ole mõtet. Loodusrajad on nagunii mudased ja Marin maakonnas ka teatud teed kinni, kuna teealune muld on ära uhutud.
Mitu korda olen mõelnud, et peaks endale ikka kummikud ostma. Seni ma neid soetanud ei ole, sest ega neid rohkem kui paar korda aastas pole vaja olnud (oli ju põud..). Nüüd tundub aga võimatu tööle kuivade sokkidega jõuda, nii et pistan tööle minnes kotti ka kuiva paari sokke.
Vihmaperiood on toonud meile kaela kaks nuhtlust: akna ülevalt tilgub kõvema vihmaga vett läbi ja oleme sattunud sipelgate rünnaku alla. Esimese rongkäigu avastasime ühel hommikul vannitoast. Suundusid meie elutuppa söögilaua alla. Ju seal siis on mingeid saiapurukesi. Sisse tulid vannikraanide torude kaudu.. Teisel hommikul avastasime uue üllatuse köögist - olid kapis meie suhkrukoti üles leidnud. Sisse tungisid elektripistiku vahelt. Eks me võitleme nende sissetungijatega nüüd.
Paar jõulupidu on ka väisatud, mõlemad olid potluck'id, kuhu pidi toitu kaasa viima. Väga levinud peovorm siin. Ma muidugi olen selles osas laisk, et peale selle, mida selga panna, on juures veel üks probleem, mille üle pead murda ja millele aega kulutada.
Jõuludega seoses veel mõlgutan siin mõtteid, et peale ühe õhtu, kus sööme praadi ja vaatame jõuluprogrammi (ma pole kindel, et siin midagi peale "Üksinda kodus" laadi filmide tuleb..), võiks tegelikult paariks päevaks kuhugi sõita. Lennukipiletid on 3-4 korda kallimad kui muidu, nii et see langeb ära, aga autoga ehk kuhugi saaks ikka.
No comments:
Post a Comment