Laupäeval oli plaanis kahte parki külastada. Esimene neist Navajo National Monument, mis asub Page linnast 1,5h sõidu kaugusel. Garmin muidugi ei suutnud järjekordselt seda parki leida. Kuna ma olin teekonda läbi Google maps'i mitu korda uurinud, siis oli mul umbkaudselt meeles, kus me sihtkoht kaardil oli, kuid teekond sinna tundus veidi erinev. Keerasime mingi hetk Shonto asustuse poole ning jõudsime välja mööda mäenõlva üles roniva pinnaseteeni, kus ei tundunud, et kaks autot kõrvuti mahuvad sõitma. Kuna ma olin kindel, et parki viis korralikum tee, siis keerasime otsa ringi ja sõitsime tagasi maanteele 98, kust veidi edasi sõites keerasime vasakule maantee 160 peale ning nägime üsna pea silti, mis suunas parki viivale asfaltteele. Kes tahab navaho reservaadi pinnaseteel sõitmise kogemust, see jõuaks parki ka meie esialgset marsruuti mööda. GPS-il oli mingi muu nimi sellele teele, aga Google maps näitab, et see on Indian Route 221 (Indn Rte 221).
 |
| Alumine navaho rahva lipp. |
Navajo National Monument on rahvuspark, kus asuvad indiaanlaste esivanemate kolme iidse asustuse varemed: Betatakin, Keet Seel ja Inscription House. Betatakini ja Keet Seel varemete juurde on võimalik koos pargigiidiga matkata (tasuta), kuid seda vaid suvehooajal (mai-september) ning mõlemad on nõudlikud matkad, vastavalt 5 ja 17 miili pikad. Meil oli võimalik iseseisvalt ära näha ülevaade iidse Betatakini asustuse varemetele, kuhu viib lühike ja kerge Sandal rada, round-trip 1.3 miili / 2 km. Betatakin tähendab navaho keeles ääre peale ehitatud maja. Arvatakse, et seal elas 13. sajandil maksimaalselt 125 inimest.
 |
| Betatakin Overlook |
Betatakin nähtud, käisime mööda rada tagasi Visitor Center'i poole, kust läheb veel kaks lühikest rada: Aspen trail ja Canyon View trail. Kuna kanjonivaade meid muidugi huvitas, siis võtsime ette Canyon View raja, round-trip 0.8 miili / 1,3 km, kui ajaloolise pargivahi majani mitte minna, vaid ainult kanjonivaateni, siis umbes pool sellest.
Möödusime raja ääres pargipingil istuvatest ja kanjonivaadet nautivatest vanainimestest, kes meid enne Sandali rajal juba möödudes teretasid. Vanahärra tegi kohe juttu ka. Paistis, et oli eelnevalt juba prantslastega püüdnud (millegipärast oli pargis ülekaalukalt prantsuse turiste), aga ei läinud õnneks, sest nood ei osanud piisavalt inglise keelt. "Ei tea, kuidas nad küll hakkama saavad, kui keelt ei oska." Meiega siis lõpuks näkkas. Soovitasid meil kindlasti proovida navaho tacosid, kuid meil jäid need seekord küll proovimata.
 |
| Betatakin kanjon |
No comments:
Post a Comment