Viimasest postitusest on juba mõnda aega möödas ja ma ausalt pole vahepeal blogimisele mõtelnud. Õues on imeilus kevad - aedades on nii palju erinevaid värvikaid lilli õitsemas, et muudkui uudistan ja imetlen. Kuigi siin võib leida aastaringselt midagi õitsemas, siis praegu tundub olema kõrgaeg.
 |
| Kevad roosades tuttides :) |
Varahommikul on meil akna taga puu otsas tavaliselt laulukoor, toimib täiesti kuke eest, üks "laulja" kõlbaks ka tuletõrjealarmiks. Ainult et liiga vara äratatakse üles. Siis, kui tegelikult peaks üles ärkama, on nad muidugi läinud ning silm on just jälle looja vajunud. Tõsiselt vale ajastus.
Pühapäeval käisin norrakatel külas Norra riigipüha, 17. maid, tähistamas. Pidi olema komme sõpru hommikusöögile kutsuda. Ausalt öeldes oli kuidagi veider üritus. Võib-olla ma olen kuidagi "amerikaniseerunud", aga oleng tundus reserveeritud ja kohmakas, hm.. või siis võõrustajad olid sellised. Olen vist nii harjunud, et kõik on nii ülisõbralikud ja püüdlikud ja avatud, et kui reserveeritud seltskonda satun, siis tunnen end ebamugavalt.
Peale hommikusööki läks päev paremaks - läksime mehega kinno. Mingit eriti intensiivset filmi käisime vaatamas (Mad Max). Paljud asjad jäid arusaamatuks, no selline futuristlik süžee oli, aga elamuse sai kätte. Ja oli ettekääne popkorni süüa. Mai lõpus peaks kinno tulema katastroofifilm San Andrease murranguvööndist. Sama vöönd, mis meil siin maavärinaid põhjustab. Meest see film ei huvita, aga mind uudishimu lükkab takka - peaks olema teistmoodi elamus näha, kuidas see koht, kus sa elad, hävineb (brr...). Ennustavad nad ju juba ammu, et üks suur maavärin on soolas. Teinekord tänaval käies eriti lagedasse kohta sattudes mõtlen, et vot siin oleks hea olla, kui maavärin tuleb. Viimati oli Concordi kandis 4-palline, meil maja korra värises, jõudsin püsti hüpata, kui oli juba läbi ja elu läks edasi.
 |
| Menüüs olid "spagetid õlis" (.. tomatipasta aitas hädast välja). Nii juhtub, kui naine tuleb hilja töölt koju ning avastab rõõmuga, et meespool on õhtusöögi enda õlule võtnud. |
No comments:
Post a Comment