Lühike matk Mt. Tamalpais looduspargis

Järjekordse väljasõidu raames jõudsime välja Mt. Tamalpais loodusparki, kus mäetipu poole sõites hoidsime silmad vabade parkimiskohtade suhtes lahti, et siis võimalusel auto tee äärde parkida ja veidi pargi matkaradasid väisata. Algselt sõitsime küll Marin Headlands piirkonda, ookeani äärde, et seal ilusaid vaateid nautida, aga ilm oli sedavõrd udune, et absoluutselt mitte midagi ei olnud näha. Kuna sõidul sinna hakkas silma, et Mt. Tam mäel paistis päike, siis võtsime peale Marin Headlandsi pettumust suuna sinnapoole. Päris tippu ei sõitnud, vaid saime koha Pantoll station'i juurde ning tegime Pantolli ümbruses lühikese matka, kokku ca 3.2 miili (5 km). Me külalised Eestist pikemat ringi poleks vast vastu enam pidanud. Kui iga päev ringi käia, siis väsitab ju ikka ära küll. Old Mine trail -> Bootjack trail -> Alpine trail. Mõnus lühike ring, mis pakkus nii päikesepaistet kui ka metsavarju.

Väljasõit Mount Diablo tippu

Kuna ka laupäev oli pilvine ning selginemist oli oodata alles õhtu poole, võtsime suuna sisemaale ning sõitsime Mt. Diablo tippu vallutama. Mt. Diablos oleme enne matkamas käinud, nii et julgesime ka külalisi sinna viia. Üles mäkke sõitsime pikalt läbi udupilvede, nii et ei pääsenud udust ka seal. Mäetipp on õnneks piisavalt kõrge ja saime sinna jõudes ka päikest nautida. Vaade tipust oli Bay Area poole udupilvi täis (vaade nagu lennukist), sisemaa poole üsnagi selge ning oli näha, kuidas udu sinnapoole liigub.
Tegime külalistega ka kaks lühikest matkaringi, esimese tipu ümbruses ja teise allpool asuvalt Juniperi telkimisalalt, kus selleks ajaks oli ilm juba ka veidi selgem.ning päikselisem.

Udu voolas nagu laava uutele aladele. 

Päev San Franciscos

Neljapäeval saabusid külalised ja reedel käisime koos San Franciscos ringi, põhiliselt neid kõige kuulsamaid vaatamisväärsusi uudistamas. Sain kirja hea trennipäeva - käisime ära 8.2 miili (ca 13 km). Jalutasime Powelli peatusest Lombardi tänavani, kus oli umbselt turiste. Ei ütleks, et üks San Francisco must see kohte, st ilus jah, aga selliseid ilusaid kohti on seal teisigi ning neid ei pea massidega jagama. Edasi jalutasime Golden Gate sillani (mõningate vahepeatustega) ning külastasime silla all olevat Fort Point kaitseehitist.

Lombard Street

Fort Point

Seda, teist ja kolmandat

Viimasest postitusest on juba mõnda aega möödas ja ma ausalt pole vahepeal blogimisele mõtelnud. Õues on imeilus kevad - aedades on nii palju erinevaid värvikaid lilli õitsemas, et muudkui uudistan ja imetlen. Kuigi siin võib leida aastaringselt midagi õitsemas, siis praegu tundub olema kõrgaeg. 

Kevad roosades tuttides :)

Varahommikul on meil akna taga puu otsas tavaliselt laulukoor, toimib täiesti kuke eest, üks "laulja" kõlbaks ka tuletõrjealarmiks. Ainult et liiga vara äratatakse üles. Siis, kui tegelikult peaks üles ärkama, on nad muidugi läinud ning silm on just jälle looja vajunud. Tõsiselt vale ajastus.

Pühapäeval käisin norrakatel külas Norra riigipüha, 17. maid, tähistamas. Pidi olema komme sõpru hommikusöögile kutsuda. Ausalt öeldes oli kuidagi veider üritus. Võib-olla ma olen kuidagi "amerikaniseerunud", aga oleng tundus reserveeritud ja kohmakas, hm.. või siis võõrustajad olid sellised. Olen vist nii harjunud, et kõik on nii ülisõbralikud ja püüdlikud ja avatud, et kui reserveeritud seltskonda satun, siis tunnen end ebamugavalt.

Peale hommikusööki läks päev paremaks - läksime mehega kinno. Mingit eriti intensiivset filmi käisime vaatamas (Mad Max). Paljud asjad jäid arusaamatuks, no selline futuristlik süžee oli, aga elamuse sai kätte. Ja oli ettekääne popkorni süüa. Mai lõpus peaks kinno tulema katastroofifilm San Andrease murranguvööndist. Sama vöönd, mis meil siin maavärinaid põhjustab. Meest see film ei huvita, aga mind uudishimu lükkab takka - peaks olema teistmoodi elamus näha, kuidas see koht, kus sa elad, hävineb (brr...). Ennustavad nad ju juba ammu, et üks suur maavärin on soolas. Teinekord tänaval käies eriti lagedasse kohta sattudes mõtlen, et vot siin oleks hea olla, kui maavärin tuleb. Viimati oli Concordi kandis 4-palline, meil maja korra värises, jõudsin püsti hüpata, kui oli juba läbi ja elu läks edasi. 

Menüüs olid "spagetid õlis" (.. tomatipasta aitas hädast välja).
Nii juhtub, kui naine tuleb hilja töölt koju ning avastab rõõmuga, et meespool
on õhtusöögi enda õlule võtnud.

Jätke mind rahule

Sain Swedbankilt kirja, et nende andmetel on mul USA-ga seotus ning mingi USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse alusel on neil nüüd kohustus minu andmed ja konto jäägi USA-le esitada. Ma ei saa aru, miks ometi on Onu Samil minu Eesti pangakonto jääki vaja teada. "Aprillis 2014 sõlmisid Eesti Vabariik ja Ameerika Ühendriigid valitsustevahelise lepingu, mille järgi kohustub Eesti Vabariik andma infot Eestis asuvate Ameerika Ühendriikide maksukohustuslaste kohta." Kuna ma ei asu Eestis, siis.. peaks vist panka kirjutama, et mis asja te minust tahate?.. ah, ma ei viitsi.. 

Tööpäev hakkas filosoofiliselt.
Mul on küll peale Swedbanki kirja tunne, et ma tahaks veidi pikemat rihma...