Telegraph Ave

Telegraph avenüü kulgeb Oaklandi kesklinnast Berkeley ülikooli linnakuni (või siis vastupidi) - ehk siis ühest linnast teise. Aga üldiselt peetakse Telegraph Ave piirkonna all silmas Berkeley ülikooli poolset nelja kvartali pikkust ala, mis on tihedalt täis söögikohti ning poode (minu jalutuskäik oli küll pikem kui see neli kvartalit). See vist on see ala, mis pani Ede Tamkivi oma raamatus "Minu California" ütlema, et Berkeley's on väikesed räpased söögikohad - ma eeldan, et ta mujale oma jalga ei ole Berkeley's tõstnud kui Telegraph Ave poolsesse külge (minu jaoks jäi raamatus midagi vajaka, seega kuigi ma sellele mõnes oma postituses olen viidanud, siis see ei tähenda, et ma seda raamatut promon või soovitan - selleks on kirjastusel omad turundusvahendid).

Telegraph Ave aga tõesti on räpakas. Sellesse panustavad juba sinna koondunud kodutud ja kerjajad. Minu teada ongi parajasti linnaisadel päevakorras, kuidas see ostlemispiirkond üles lüüa ning jälle ostlejatele atraktiivseks muuta, kaotamata seejuures tänava omapära. Eks see üks grunge tänav ole. 

Kodutute probleemi lahendamine ei ole muidugi lihtne, sest paljud kodutud ei ole kodutud, kuna nad on elu hammasrataste vahele jäänud ning neil ei ole muud valikut, vaid et nad on valinudki sellise elu. Mulle tundub see nii just noorte puhul - nad on grupeerunud, st nad ei ole üksi oma kodutuses, ning tunduvad üsna... rahul ja õnnelikud oma eluga. Nagu Daily Californian arvamusveerus on kirjutatud - "..many homeless people in the Telegraph area — at least the ones I talked to — are not victims of poverty and misfortune but practitioners of a bizarre subculture that glorifies homelessness". Mina nende elustiili igatahes rahaliselt ei toeta.

Rasputini muusikapood. Ma ei saa aru, miks just Rasputin.. Oli ju mingi jõle tegelane.
Sealt muusikapoest peaks igatahes saama mainstream kõrval ka laias valikus underground muusikat.
Ja muidugi ka vinüülplaate.

East Bay pungi ajalooväljapanek Rasputini muusikapoe aknal.
"Punks mobilize forces for massive invasion" 

Zabra Tattoo studio. Yes, it is a jungle out there. Eriti selle stuudio ukse ees.
Sain ikka pildi tehtud, kuigi just selle koha tänaval olid kodutud noored oma kodinate ja
koertega peatumispaigaks või chillimiskohaks valinud.

Willard Swim Center. Üsna vana ujula, suleti mõned aastad tagasi rahapuuduse tõttu.
Ma olin siis vist ka Berkeley's kui naabruskond selle sulgemise vastu protesteeris ja võitles.
Aga mis teha, kui raha pole. Praeguseks on bassein mulda täis.

Willardi põhikooli seinal asus kunagi Berkeley kõige suurem mural "Intersections", maalitud 1980. a.
Aga nagu ikka - tähtsad inimesed pukis võtavad vastu otsuseid, ilma et mõtleks või küsiks, mida rahvas tahab.
Renoveerimise käigus värviti enamus maalingust lihtsalt üle. Kui rahvas märkas ja häält tegema hakkas, siis oli juba kahju tehtud, päästa suudeti vaid väike osa.

Maiade mütoloogia.

Kaks väiksemat päästetud osa.

Peralta School walls.

Whole Foods wall mural.

Let a Thousand Parks Bloom

Tänane trenn kätkes endast 2,5-tunnist käimist mööda Telegraph avenüüd. Käinud kolm päeva järjest spordiklubis trennis, mõtlesin, et teeks vahepeal ühe kergema päeva, et trennis tunda andnud põlve veidi puhata. Ja muidugi, koju jõudes tundsin, et olen rohkem läbi, kui spordiklubist tulles. Võta nüüd kinni... Ja ära põlesin ka, ikka korralikult. Aga põlv vähemalt ei andnud tunda. :)

Tegelikult oli tegu osaliselt kultuuriprogrammiga ning sellest ka postitus.

Telegraph Avenue ja Haste Street nurgal asub majaseinal Telegraph Avenue ja People's pargi ajalugu kujutav maaling (mural), mis on maalitud 1976. aastal (hiljem küll restaureeritud). Muralil kujutatakse Berkeley's 60ndatel aset leidnud olulisi sotsiaalseid ja poliitilisi liikumisi ning sündmusi. Sündmused algavad 1964. aastal sõnavabaduse liikumisest, järgneb Vietnami sõja vastu protesteerimine, aafrika-ameeriklaste revolutsiooniline rühmitus Mustad Pantrid (Black Panthers), tänavapilt 60ndate Telegraph Ave'st, People's pargi loomine, Verine Neljapäev ja ülikooli tudengi James Rectori tulistamine. Täies suuruses muralit näeb siit.

Free Speech Movement

People's Park on olemuselt kogukonna poolt loodud park eramaale. Maa on ülikooli omanduses - ülikool lammutas 60ndatel seal olnud elamud ning pidi sinna ühiselamu vms asemele ehitama, kuid kuna rahad said otsa, siis jäi asi pooleli ning plats jäi rääma. Ümbruskonna inimesed siis tulid kokku ja otsustasid asja enda kätte võtta ning sinna avaliku pargi luua. Kuigi ülikool ei olnud sellega päri, tulid inimesed kokku ning tegid asja ära. Nende statement: "We're using the land better than you used it; it's ours"

Paremal on kujutatud People's pargi loomist. 

Kuigi ülikoolil olid omad plaanid platsiga, siis nad lubasid pargi aktivistidega koostööd teha. Sellist rahva isemeelitsemist ei talunud aga tollane president Ronald Reagan, kes oli juba eelnevalt kritiseerinud ülikooli, et tudengitel lubatakse linnakus demonstratsioone ja proteste korraldada. Reagan on nimetanud Berkeley ülikoolilinnakut: "a haven for communist sympathizers, protesters, and sex deviants". Nii et Reagan saatis politseinikud parki lammutama ning isemeelsete eest kindlustama ja kaitsma. Inimesed muidugi hakkasid mässama ning politsei mässu maha suruma. 

Paha poiss Reagan - tuleb näidata rahvale, kelle jalas püksid on.

Paremal - politsei kasutab protesteerijate peal pisargaasi.

Keskel ja üleval - politseinikud tulistavad hoiatuslaske ning katusel protesti jälgiv ülikoolitudeng saab surmavalt pihta. 

Teisel pool Telegraph Ave ja Haste St nurgas on üks raudaiaga ümbritsetud tühi plats, kust paistab samuti üks mural. Kuulu järgi ronisid kohalikud raudaiast üle ning panid selle seal omavoliliselt püsti. Peaks olema maalitud umbes 1990. aastal tundmatute kunstnike poolt - mõnikord on viidatud ka, et kodutute kunstnike poolt - People's pargi ümber keerlenud sündmuste mälestuseks.

Let a Thousand Parks Bloom @ Telegraph Ave & Haste St nurgal.

People's Park on tänapäeval avalik park kõigile kasutamiseks - nii et inimesed said lõpuks, mis tahtsid. Ainult et selles pargis resideeruvad enamasti kodutud - nii mõnigi "püsiv" magamisase on puude all ka päevasel ajal. Ja tundub, et aega viidavad seal ka pigem kodutud või noored jooksikud / tänavahipid oma koertega, nii et ma ei tea, kui paljud ülejäänud naabruskonna liikmed seal aega veedavad. See ei ole just kõige turvalisem koht, kus oma aega veeta.

Wall of the public restroom (wc) @ People's Park (Haste Street)

Community garden @ People's Park (Haste Street)
See kogukonna aed pidi olema vabatahtlike pidada. Ma pole küll veel aru saanud, kuidas kogukonna aed funktsioneerib - suvalised inimesed kasvatavad seal endale kapsast?

Pildipostitus

Tegime nädalavahetusel väljasõidu lähedal asuvasse Richmondi linnakesse, täpsemalt siis Point Richmondi linnaosas asuvasse parki Miller/Knox Regional Shoreline. Midagi väga vapustavad ja ahhetama panevat eest ei leidnud, tavaline park grillimiskohtade ja laudadega. Uurisin pärast ka selle ajaloo kohta täpsemalt ning see selgitas nii mõndagi. Nimelt jooksevad täpselt mere ääres sirgelt tunnelist kuni kaini (pildil) vanad raudteerööpad. Ma vist avaldasin mitu korda arvamust, et miks see raudtee nii mere äärde on ehitatud. 1900. aastatel ehitati läbi märgala raudtee ning praeguseks on see märgala ammugi juba kuiv maa. Raudtee sõitis otse ferry point'i välja, kust siis praam sõitis edas San Franciscosse.

Ferry terminal Point Richmondis, kahtlastel asjaoludel maha põlenud.
Kalameeste rõõmuks on kõrvalkai korda tehtud. Tundus, et enamasti on kalamehed Mehhiko päritolu (poliitiliselt korrektne oleks öelda latiinod).

Sattusin järjekordsele meeleavaldusele. Protesteeritakse selle vastu, et Berkeley ajalooline postkontor kinni tahetakse panna. See maja on vist ca 100 aastat postimaja olnud. Ja seal on päris palju ajaloolist interjööri säilinud, nii et ma saan täiesti aru, miks inimesed tahavad seal edasi käia.

Pildikesi sprottidest pesunöörini

Specialty foods in Walgreens (mu "koduapteek"). Ja kus on Tallinna kilud?

Ootan, kuni pesu peseb, siis tõstan kuvatisse ja ootan, kuni pesu kuivab.
Lugesin just Ede Schank Tamkivi raamatut "Minu California" ja tema väljendas seal tülgastust mõtte üle, et ta peaks oma musta pesu teiste ees pesema. Mina see-eest võtan vabalt.

Et siis sellised pikad, koledad ja rohelised kartulid on kauboi kartulid.
Ma küll ei ostaks.

Komistasime Eesti lipu otsa. ;)

Maja taga on meil selline ajalooline pesunöör (meie korteri oma küll nöörita). Linad lehvima?

Uus algus

Mõtlesin jälle blogiga pihta hakata, et oleks hea tulevikus praegust eluetappi meelde tuletada. Aga et eelmine blogi sai juba nn kinni pandud, kuna polnud aega kirjutada ning ega mu elus midagi muud toimunudki peale töö ja kooli, siis alustan otsast täiesti uue blogiga. Täpselt nagu Berkeley'sse naasmine on järjekordse eluetapiga alustamine, siis väärib see ehk ka uut blogi. 

Kuigi kevad möödus küll ka Berkeley's, siis möödus see enamasti magistritöö kirjutamise tähe all - üks kuu puhkust ja 2,5 kuud vaevahigi. Kaitsmas käisin siis ikka Eestis, kust siis juuli alguses MBA diplomiga Berkeley'sse tagasi lendasin. Lendasin seekord Tallinn-Helsinki-Chicago-San Francisco. Chicago lennujaamas avastasin hea võimaluse passikontrollist kiiresti läbi saada - OneStop. Nimelt, kui sul ei ole ära antud pagasit (checked luggage), siis saad kasutada OneStop passi/tollikontrolli. See oli üks väike putka ühe ametnikuga veidi enne tavapärast passikontrollirägastikku, kuhu 99,9% reisijatest suundus. Nii et tasub kuulata, mida lennukil vastava lennujaama passi/tollikontrollist räägitakse.

Chicagost San Franciscosse (SF) lennates oli selge taevas ning kuna istusin üle pika aja akna all (eelistan vahekäigu ääres istuda, sealt saab paremini liikuma), siis imetlesin terve lennu maastikumustreid. Nn keskmaa oli muutumatult ühesugune, põllulapid ja üksikud majad, üldse mitte metsa, ainult platoo. California poole jõudes oli näha rohkem metsa, mäestikke, vähem asustust. Nii nagu mulle meeldib. :) San Franciscosse maandumine oli ka omamoodi huvitav, sest maandumisrada algab lahe kaldalt ning lennuk laskub vee peal.

Avastasin, et Tallinna lennujaam on mõnusalt hubane, huvitav ja ilus.
Estonia - positively suprising. See vist on Eesti uus slogan?