11. jaanuar 2017 oli meie viimane päev Berkeley's, Califronias. See päev oli ikka nostalgiline ka, kuna üle mitmete päevade oli lõpuks ometi jällegi üks tüüpiline päikesepaisteline California ilm. Seda jätkus küll vaid selleks üheks meie kolimise päevaks. Kui olime ära lennanud, tulid veel need kõige suuremad vihmad maha.
Viimane päev oli nii kiire, et ei olnud aega teha viimast jalutuskäiku ega lõunatamist. Tagantjärgi vaatan, et isegi viimane klõps jäi tegemata. Toimetamist oli lihtsalt nii palju:
- Kohvrid lõplikult pakitud (eelmine päev no kuidagi ei viitsinud, aga see maksis nüüd kätte..).
- Riided-jalatsid-kardinad jm kasutatud asjade poodi käe otsas veetud (auto oli juba ju maha müüdud).
- Osa asju sai muidugi tänavale pandud. Panin nõud koos parema ostukotiga, et siis tahtjal kohe hea neid korraga võtta. Ei mõelnud küll sellele, et kott võetakse ära, aga nõud jm tõstetakse lihtsalt tänavale maha! Viisin siis kasti ja õnneks keegi võttis need kõik korraga ka kastiga ära.
- Internet kinni pandud. Nüüd alles tuli küll välja, et nad ei teinud oma tööd ja ikkagi ei pannud kinni. Kulutasin siis helistamisele raha, aga enam makstud raha no kuidagi tagasi ei saa, sest pangakontole raha nad ei tagasta ja füüsiline pabertšekk saadetakse ainult USA aadressile. See tšekimajandus on seal ikka nii populaarne. $74 võrra vaesem.
- Pangast viimane raha välja võetud ja konto kinni pandud. Sellega nüüd see jama, et ma ei tea, mis mu pangakonto nr oli (no ei leia, kus see lõpetamispaber on!) ja ei saa ilma selleta PayPal'i kontot kinni panna, et siis Eesti jaoks uus konto avada.
- Viimased asjad prügikasti visatud. Hommikul käis prügiauto ja tegi prügikasti meie jaoks mugavalt tühjaks. Terve maja prügikast sai meie kola täis (Oops! Sorry, dear neighbors...:).
- Korter koristatud... okei, vot see oli viimane asi ja sellega läks nii kiireks, et ei jõudnudki kõike põhjalikult ära koristada, enne jõudis meie lennujaama transport kohale. Lesson learned.
Lennujaamas muidugi juhtus see, mida ma oleks pidanud ise juba ette arvama - Norwegiani lend hilines, lausa tund aega. Ja Norwegiani personal käitus, nagu see oleks tavaline! See pole esimene kord, kui nendega lennates on lend hilinenud, eelmine kord pidin peaaegu Tallinna lennult maha jääma. See on see odavlennufirma värk vist, aga eks odav hind kaalub teinekord need muud jamad üles.
Seekord oli meil aga piisavalt aega ümberistumiseks varutud, nii et saime veel mitu tundi (silmad magamatusest krõllis) Stockholmis Tallinna lendu oodata. Stockholmis lennuki peale minnes jõudis kohale, et appi, õues on külm! Peale eestlasi jm inimesi täis pakitud bussiga lennuki juurde sõitu ning lennuki peale massilist trügimist külma tuule käes (vaieldav on, kas trügiti, et sooja saada, või lihtsalt printsiibi pärast) pidin tunnistama, et põhimõtteliselt olime juba tagasi Eestis. Tuli juba tuttav ette!
Nüüd seda postitust kirjutades ja San Francisco Bay Area pilti valides tuli igatus-nostalgia-nukrus peale, sest no ikkagi teine kodu ja nii armas on see koht mulle. Kujutan vaimusilmas end ette mäe otsas jalga puhkamas ning lahepiirkonnale alla vaatamas, päike põske paitamas (nutukoht!).
 |
| Hüvasti, Bay Area! |
 |
| Tere, Tartu! |
